Kardohkavorst
Kardohkavorstiq om Raplamaa kombõperine joulusüük, miä om peri Märämaalt Valgu ja Nurtu külist (aoluulidsõlt Vana-Läänemaa alaq). Täämbädses om kommõq joudnuq pall'odõhe perrihe üle Eesti.[1]
Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Kardohk joud’ Eestihte 18. aastagasaal. Edimält kasvatõdi naid õnnõ mõisaaion, säält levisiq naaq taloaidohe. Laemb kardohkakasvataminõ sai alostusõ 1870. aastaga ni kardohk muutu Eestimaal pääl kõgõ tähtsämbäs söögis. 20. aastagasaa edeotsan naksiq Eesti külin edesi minemä vahtsõq retseptiq. Vanõmbaq küläinemiseq kõnõlõsõq, et kardohkavorstõ om Valgun ja Nurtun tett jo arvadaq 20. aastagasaa edeotsast pääle. Kardohkavorstõ tetti joulu ja aastagavaihtusõ aos. Seo ilma aigu om kardohkavorstõ tegemine levinüq üle Eesti ja naaq ommaq joudnuq jo ka söögipuutõhe. [1] Kardohkavorsti naati rassõl aol tegemä ka selle, et pühhis midä päält suurmidõ ja verivorstõ lavva pääle pandaq. Soolaliha hulka naati pandma kardohkit, selle et kardohkas ja soolaliha olliq söögis kimmähe olõman.[2]
Sisu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Pääle kardohkidõ om kardohkavorsti seen tsisnakut ja/vai sibulat ni vürtse. Kõgõ inämb pruugiduq vürdsiq ommaq vorstiruuh, küümneq ja pipõr. Kardohkavorstin om liha hariligult väkev, kas soolapekk vai põsk. Tõõnõkord tarvitõdas ka suidsulihha. Sisu osaq tetäs jupõs vai aetas läbi rasvamassina.[3][4][5]
Tegemine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Vorsõ tegemine om tüüdnõudva: kombõperidse retsepti peri teten lätt pia 6–8 tunni, olõnõs ku pall’o tüükässi om. Kardohkavorsti tegemine om veidüq muutunuq. Alalõ ommaq päämädseq osaq. Tsipa om muutunuq maiguollussidõ tarvitaminõ. Vanaq pernaasõq tarvitasõq kardohkidõ tsagamisõs tsagirauda viil parhillaki. Ku taad olõ-õiq, tsaetasõq kardohkaq ärq väidsegaq.[1]
Vorsti sisu pandas soolikuhe, hariligult tsiasoolikuhe. Soolikist käänetäseq vorstiq, mis saavaq ollaq näütüses nii pikäq ku sard vai kogoniq poolõniq miitreniq.[6][5] Vorstiq keedetäseq 20–30 minodi aol pehmegeses ni praaditasõq panni pääl või küdsetäs ahon inne süümist. [6][4] Kardohkavorsti tetäs hariligult hulga ni taa tegemine om ütine tüü, taad võidas tetäq näütüses terve perregaq. [4]
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kartulivorsti-tegu-valgu-ja-nurtu-kandis/
- ↑ https://sonumid.ee/2023/12/22/kasitoolane-kartulivorstitegu-enne-ja-nuud/
- ↑ https://marjamaa.ee/documents/380075/767380/Meiekandi+kuulsad+kartulivorstid.pdf/e605731a-c582-4de6-bf3c-5d0334ff9d89?version=1.0
- ↑ 4,0 4,1 4,2 https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kartulivorsti-tegu-valgu-ja-nurtu-kandis/
- ↑ 5,0 5,1 https://folkloorinoukogu.ee/uudised/kartulivorstid-vigala-moodi/
- ↑ 6,0 6,1 https://vikerraadio.err.ee/1609186160/huvitaja-traditsioonilised-kartulivorstid