Harry Busch
Harry Busch (30. jaanuar / 11. veebruar 1896 Tartu – 6. veebruar 1964 Kallaste) oli eesti lastearst ja Vabadussõja veteran.[1]
Harry Busch oli Tartu mööblitöösturi, sadulseppmeister Johan Buschi poeg. 1904–1915 õppis Tartu keiser Aleksander I gümnaasiumis.[2] Esimese maailmasõja ajal oli 10. juuli 1915. aasta ukaasi alusel ennetähtaegselt noorsõduriks kutsutute nimekirjas, kuid sõjaväkke teda ei võetud.[3] 1915–1918 jätkas õppimist Riia Aleksandrigümnaasiumis, mis evakueeriti I maailmasõja eest 1915. aastal Võrru ning sealt 1917. aastal Saranskisse. Pärast küpsustunnistuse saamist astus 1918. aasta septembris saksa okupatsiooni aegse Tartu Ülikooli (nn Landesuniversität) arstiteaduskonda, kuid palus end peagi nimekirjast kustutada.[4]
1918. aasta novembris astus vabatahtlikuna sõjaväkke ning osales Vabadussõjas. 10. detsembrist 1918 kuni 10. märtsini 1919 oli Põhja (Viru) rindel I Suurtükiväe polgus. 3. augustil 1919 ülendati Sõjakooli nooremaks portupeekadetiks. 5. oktoobril 1919 ülendati lipnikuks. 12. detsembrist 1919 oli polgu sideülem. 8. augustil 1920 vabastati sõjaväeteenistusest ning sai võimaluse õppida tasuta Tartu Ülikoolis.[5]
1920–25 läbis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täieliku kursuse ning sai esitatud auhinnatöö "Vere viskositeet ja hüübivus närvihaiguste puhul" eest teise auhinna. Pärast eksamite sooritamist sai samal aastal arsti kutse.[4] 1924. aastal osales Noorte Meeste Kristliku Ühingu laagris.[6]
Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Sakala, üliõpilaste seltsi Raimla, Eesti Esperanto Seltsi.
1925–27 töötas Pärnumaa Kaisma vallas Kärgu jaoskonna tervishoiuarstina.
1927-1928 täiendas end Viinis, Riiklikus Emade ja Imikute Hooldusasutuses (Reichsanstalt für Mütter- und Säuglingsfürsorge) Leopold Molli juures ja Mautner Markhofi Lastehaiglas (Mautner Markhof’sches Kinderspital) dr Zuppingeri juures ning Berliini Keiserlikus Lastehaiglas dr Heinrich Finkelsteini juures.
1928. aastast töötas Tallinnas lastearstina.[7] 1930–31 töötas Tallinna nakkushaigas (Tallinna linna Külgehakkavate Haiguste Haigemajas), 1930–1933 Tallinna II Haiglas. 1932 andis välja raamatu lastehaigustest.[8] Esines korduvalt raadios ja ajakirjanduses lastehaiguste, laste kasvatamise jms teemadel – 1929–1931 avaldas "Päevalehes" pikema artiklisarja "Ema ja laps".[9]
Kuulus 1933–1934 tegutsenud Eesti Vabadussõjalaste Liidu Tallinna osakonda ning esitas 1934. aastal Riigikohtule kaebuse liidu sulgemise pärast.[10]
1933–40 töötas Tallinna linna kooliarstina, mh Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Saksa Reaalkoolis.[11] Oli Tallinnas väga populaarne ja seltskonnas üldtuntud lastearst.[12]
Oli 1938. aastal asutatud Akadeemilise Eesti-Itaalia Ühingu üks asutajaid ja juhatuse liige.[13]
1939 täiendas end Berliinis ja Kölnis rahvusvahelisel pediaatrite kursusel ning praktiseeris Heidelbergis.[14] 1939. aastal kuulus Saksamaale ümberasujate nimekirja, kuid jäi mingil põhjusel siiski Eestisse.[7]
1940.a novembris arreteeriti NKVD poolt Tallinnas oma kodus ja vastuvõtukabinetis Roosikrantsi tn 4c ning mõisteti sunnitöölaagrisse Kirovi rajooni Venemaal. Pärast vabanemist 1949. aastal saadeti asumisele Novosibirski oblastisse. Rehabiliteeriti 06.04.1956 ja naasis samal aastal perega Eestisse. Seejärel töötas Kallastel jaoskonnaarstina ja jaoskonnahaigla juhataja ning Tartu Struumatõrje dispanseri arstina.
Suri 6. veebruaril 1964 Innsbrucki taliolümpiamängudel meeste 1500 meetri kiiruisutamises osalenud Ants Antsoni võistlusele kaasa elades saadud infarkti tagajärjel.
Abiellus 1921. aastal Meta Varipuuga, kellest lahutas 1960. aastal, et abielluda Magdalena Kolgaga, kellega nad kohtusid asumisel Siberis. Harry Buschil oli neli last. Tema tütar Inge Kangor (1950–2024) oli saksa ja inglise keele õpetaja. Tema tütrepoeg Eero Kangor on kunstiajaloolane.
Harry Busch on maetud Vana-Peetri kalmistule Tartus.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Busch, Harry, sünd 1896".
- ↑ "EAA.405.1.2688: Буш, Гарри Иоганнович · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ 10. juuli 1915. a. ukaasi alusel 1896. a. sündinud isikute (1917. a. kutsealused) ennetähtaegselt noorsõduriks kutsumise nimekiri: Tartu linn. EAA. f. 314 n. 1. s. 596
- ↑ 4,0 4,1 "EAA.2100.1.1283: Busch, Harry (matrikli nr.748) · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "ERA.495.7.443: Busch, Harry Johanni p · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "Harry Busch". Edasi (28): 4. 08.02.1964.
- ↑ 7,0 7,1 Merila–Lattik, Helbe (2011). Eesti arstid 1940–1960. Valge Raamat. Lk 146. ISBN 9985607996.
- ↑ Busch, Harry. Lastehaigused. Tallinn : Eesti Koolivelskerite Ühing, 1935
- ↑ Busch, Harry (11. november 1929). "Ema ja laps". Päewaleht, nr. 306. Lk 5. Vaadatud 06.07.2024.
- ↑ "Wabs-liitude saatus kohtulaua ees". Postimees, nr. 101. 15. aprill 1934. Lk lk 3. Vaadatud 06.07.2024.
- ↑ Karmo, Märt. Must-kuldne müts me peas ... II. Tallinna Reaalkool 1920–1940. Saksa Reaalkool 1919–1939. Tallinn: Tallinna Reaalkool, 2011.
- ↑ Vesk, Endel. "Lühimärkmed õpetajatest". Reaali Teine Raamat : Tallinna Reaalkooli kunagiste õpilaste poolt koostatud : mälestusteos meie lugupeetud kooli 110-nda aastapäeva tähistamiseks: 109–110.
- ↑ "Asutati Eesti-Itaalia Ühing". Uus Eesti, nr. 138. 20. mai 1938. Lk lk 3. Vaadatud 6.07.2024.
- ↑ "TLA.1125.2.67: Busch, Harry. · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.