Tähestik (matemaatika)
Ilme
Matemaatikas (matemaatilises loogikas, formaalsete keelte teoorias, automaaditeoorias, poolautomaaditeoorias) ja informaatikas nimetatakse tähestikuks omavahel erinevate sümbolite ehk märkide ehk tähtede lõplikku hulka.
Tähestikke tähistatakse sageli tähega (sigma), harvem tähega (inglise sõnast vocabulary, mis tähendab siinses mõttes tähestikku.[1] Neist võetakse märgid sõnade moodustamiseks ja nii on need formaalsete keelte aluseks. Tuleb eristada üksikmärkidest koosnevat tähestikku ja mitmesuguse pikkusega sõnu, mida selle tähestiku abil saab moodustada. [2]
Definitsioon
Tähestik on lõplik hulk. Sageli nõutakse ka, et see hulk ei oleks tühi. Tähestiku elemente nimetatakse tähtedeks, sümboliteks või märkideks.[3][4]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
- ↑ Formaalse grammatika ning selle genereeritud formaalse keele kontekstis nimetatakse formaalse keele märgistikku terminaltähestikuks ehk terminaalseks tähestikuks ning tähistatakse sageli ( asemel) tähega . Peale selle vajab formaalne grammatika veel terminaltähestikuga ühisosata mittetühja mitteterminalide ehk muutujate hulka, mida sageli tähistatakse tähega (harvem tähega ), formaalselt on seejuures samuti tegu tähestikuga. Mitteterminalid ei tohi keele sõnades esineda. Terminalide hulga ja mitteterminalide hulga (ühisosata) ühend on siis kogu tähestik ehk "vokabulaar", mida tähistatakse sageli tähega (või ka ).
- ↑ Christian Wagenknecht, Michael Hielscher. Formale Sprachen, abstrakte Automaten und Compiler: Lehr- und Arbeitsbuch für Grundstudium und Fortbildung, ISBN 3-8348-0624-2, lk 20.
- ↑ {{Katrin Erk, Lutz Priese. Theoretische Informatik: eine umfassende Einführung, 2. täiendatud trükk, Springer-Verlag 2002, ISBN=3-540-42624-8, lk 27.
- ↑ Juraj Hromkovič. 'Theoretische Informatik: Formale Sprachen, Berechenbarkeit, Komplexitätstheorie, Algorithmik, Kommunikation und Kryptographie, B.G. Teubner Verlag 2004, ISBN=3-519-10332-X, lk 33.