1937
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1933 |
1934 |
1935 |
1936 |
1937
| 1938
| 1939
| 1940
| 1941
| ►
| ►►
1937. aasta (MCMXXXVII) oli 20. sajandi 37. aasta.
Sündmused maailmas
Jaanuar
- 11. jaanuar – Poola tunnustas Itaalia impeeriumi.
- 12. jaanuar – Benito Mussolini sai lenduridiplomi.
Veebruar
- 12. veebruar – paavst tunnustas Itaalia impeeriumi.
- 15. veebruar – Kyösti Kallio valiti Soome presidendiks.
Märts
- 15. märts – Chicago Cooki haiglas loodi maailma esimene verepank, kus hoiti ülekanneteks külmutatud verd.
Aprill
- ...
Mai
- 27. mai – avati San Francisco Kuldvärava sild, mille esimesel päeval ületas 200 000 inimest.
Juuni
- ...
Juuli
- 1. juuli – Suurbritannias alustas tööd maailma esimene telefonitsi kättesaadav päästeteenistus.
- 9. juuli – Eestisse jõudis allveelaev Lembit.
August
- ...
September
- 5. september – Sääksmäkil avati Pehr Evind Svinhufvudi ausammas.
Oktoober
- 16. oktoober – Soome presidendile Kyösti Kalliole kingiti Eesti Entsüklopeedia.
November
- 6. november – Eesti saadik Hans Rebane lahkus Soomest.
Detsember
- 21. detsember – Los Angeleses esilinastus esimene täispikk värviline multifilm, Walt Disney "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi".
Sündmused Eestis
- 1.–3. jaanuar – valiti Eraettevõtete Ametnikkude Koda.
- 1. jaanuar – soomlased avaldasid kõigi aegade amatöörmaadlejate maailma edetabeli, milles eestlastel oli kaks esikohta: parim kärbeskaallane Eduard Pütsep ja raskekaallane Kristjan Palusalu. Peale selle hinnati elukutselistest parimaks Georg Lurich Aleksander Abergi ees[1].
- 12. jaanuar – avati Käsitööstuskoda, koja esimeheks valiti ja kinnitati majandusministri poolt Aleksander Naeres, kes valiti koja juhatuse poolt ka Rahvuskogu teise koja liikmeks; koja esindajaks Riigi Majandusnõukokku valiti Mihkel Andreesen.
- 12. jaanuar – Kodumajanduskoja juhatus valis Linda Eenpalu Rahvuskogu teise koja liikmeks.
- 16. jaanuar – Tallinnas avati hotell Palace[2].
- 26. jaanuar – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit. Tähesõidust võttis osa ka Karl Siitan oma Nashiga[1].
- 28. jaanuar – Tallinnas toimus Ühistegevuskoja teine üldkoosolek.
- 2. veebruar – Tallinnas avati kohvik Kultas.
- 3. veebruar – põletati Caritase 1936. aasta väljaande postmarkide ülejääk (209 999 tk).
- 6. veebruar – Riia Stars võitis Chicago Tribune'i karika, võites finaalkohtumises Tartu NMKÜ-d tulemusega 26:22[1].
- 10. veebruar – Rudolf Vaharo nimetati kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhatajaks.
- 16. veebruar – avati Eraettevõtete Ametnikkude Koda, koja esimeheks valiti Aleksander Oinas.
- 18. veebruar – Rahvuskogu alustas tööd.
- 18. veebruar – Pärnus asutati spordiselts Kalev[1].
- 20. veebruar – Allveelaevastiku Sihtkapitali keskjuhatuse esimees Johan Pitka andis riigivanem Konstantin Pätsile üle sihtkapitali poolt kogutud 80 000 krooni.
- 23. veebruar – riigivanem Konstantin Päts esitas Rahvuskogule Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu.
- 26. veebruar – Jaan Masing valiti Majaomanikkude Koja esimeheks.
- 26. veebruar – Pavel Volkonski eestistas oma perekonnanime Undipojaks.
- 28. veebruar – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kus Vello Kaaristu võitis kõigis kolmes distantsis esikoha[1].
- 28. märts – Riias toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus Etienne Gahlnbäck tuli neljandat ja Erik Holst viiendat korda meistriks[1].
- 1. aprill – kaitsevägi nimetati ümber sõjaväeks ja Kaitseministeerium Sõjaministeeriumiks.
- 1. aprill – hakkas kehtima Steriliseerimise seadus.
- 9. aprill – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud poksi kolmikturniir, kus osalesid Eesti, Saksamaa ja Läti poksijad. Turniiri võitis üllatusega Eesti, kes Saksamaad võitis 5:3 ja Lätit 7:1, Saksamaa võitis Lätit 8:0[1].
- 12. aprill – Tallinna raekojas vannutati Tallinna börsi- ja sadamaartelli 72 liiget.
- 16. aprill – ilmusid müügile esimesed ETK jalgrattavabrikus valmistatud jalgrattad.
- 16. aprill – Riigi Majandusnõukogu otsustas pooldada Eestisse välistööliste (peamiselt Poolast) toomist[2].
- 20. aprill – Kilingi-Nõmme alevi II algkooli põleng: Kilingi-Nõmme algkoolis hukkus kinoseansil põlema läinud filmilindi pärast 17 kooliõpilast, vigastada sai 50.
- 30. aprill – lõppes Eesti Entsüklopeedia trükkimine.
- 7. mai – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kus Eesti jäi viiendaks, võitis Leedu[1].
- 22. mai – Pariisis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses[1].
- 27. mai – avati puitkonstruktsioonist Kadrioru tennisehall[1].
- 28. mai – Vabariigi Valitsus otsustas likvideerida Aidu, Loosi ja Õisu vallad ja asutada Paistu valla.
- Mais hakkas Tartus ilmuma ajakiri Akadeemia[2]
- 3. juuni – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 2:1[1].
- 17. juuni – Pärnus avati Rannahotell.
- 20. juuni – Stockholmis pidas Eesti meeskond 1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste valikmängu Rootsiga, kus Eesti kaotas 2:7[1].
- 20. juuni – Soomes Kuopios toimus Eesti-Soome neljas maavõistlus kergejõustikus, kus Eesti kaotas 91:100[1].
- 21. juuni – riigivanem Konstantin Päts andis kätte esimesed Valgetähe teenetemärgid.
- 1. juuli – riigivanem Konstantin Päts sõitis Orule puhkust veetma.
- 16. juuli – riigivanem Konstantin Päts naasis Tallinna.
- 17. juuli – valmis Türi raadiosaatejaama mast-antenn, mis oli 197 meetri kõrgune ja mis tagas riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eestis.
- 28. juuli – Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu uue Eesti Vabariigi Põhiseaduse.
- 31. juuli – Konstantin Päts valiti Voka valla aukodanikuks.
- 5. august – riigivanem võttis vastu Voka vallavanema Ernst Voormansiku ja vallavolikogu esinduse, kes andsid talle üle valla aukodanikuks valimise diplomi.
- 10. august – Tallinnas võeti pidulikult vastu laskmise MM-ilt saabunud sportlasi, kes võitsid kokku 85 kuld-, 54 hõbe- ja 31 pronksmedalit[2].
- 12. august – riigivanem Konstantin Päts pani nurgakivi Kadrioru Administratiivhoonele.
- 13. august – Ungari saadik Bela de Török esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 14. august – riigivanem Konstantin Päts asutas Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi.
- 17. august – riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja uue Eesti Vabariigi Põhiseaduse.
- 17. august – riigivanem Konstantin Päts jagas välja 149 Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärki, neist 32 I klassi mälestusmärgid.
- 20. august – Tallinna külastas Eesti aukonsul Ecuadoris Aagard Anders Bjarner.
- 29. august – Iru linnusesse paigutati sümboolne garnison (Kaitseliidu Iru kompanii)
- 30. august – 2. september – riigivanem Konstantin Pätsi visiit Soome.
- 1. september – asutati Riigi Viljasalv
- 3. september – uus põhiseadus avaldati Riigi Teatajas, algas 120-päevane üleminekuperiood, mille kestel oli Konstantin Pätsi ametinimetuseks riigihoidja.
- 7. september – Tallinnas toimus Eesti Aeroklubi asutamiskoosolek[2].
- 11. september – Artur Tupits määrati põllutööministriks ja astus ametisse.
- 12. september – kaitseseisukorda pikendatati aasta võrra.
- 24. september – riigihoidja allkirjastas ülikoolide seaduse, milles muu hulgas vähendati ülikoolide autonoomsust[2].
- 1. oktoober – algas Allveelaevastiku Sihtkapitali vanametallide kogumise võistluskorjandus allveelaevade hävitajate soetamiseks.
- 3. oktoober – õnnistati ametisse Narva ja Irboska piiskop Pavel (Dmitrovski).
- 3. oktoober – Tallinnas lasti vette meremärkide panija Merepoeg.
- 9. oktoober – avati Tartu Kutseesinduste Kodu.
- 10. oktoober – avati Tõravere raudbetoonsild Elva jõel.
- 21. oktoober – toimusid Konstantin Pätsi sünnikoha tähistamise talgud.
- 22. oktoober – asutati Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit.
- 23. oktoober – pandi nurgakivi Kodumajanduse Instituudile.
- 23. oktoober – Jõhvi lähistel toimunud puurimistel jõuti rauamaagi lademeni.
- 23. oktoober – Tartus ja Toril lõppesid hobuserautamise kursused.
- 24. oktoober – Tallinnas toimus üleriiklik paberi- ja kirjutustarvetega kauplejate päev.
- 25. oktoober – Enn Murdmaa valiti Õpetajate Koja esimeheks.
- 27. oktoober – Johan Pitka annetas Tallinna Kaarli kogudusele Allveelaevastiku Sihtkapitali kinnisvaramärgi.
- 31. oktoober – endine Briti saadik Edmund Monson lahkus Eestist.
- 31. oktoober – Tartus pandi nurgakivi Vanemuise uuele hoonele. Senine draamaetendusteks sobimatu teatrisaal korraldati ümber kontserdisaaliks, sõnalavastuste tarbeks üüriti tühjalt seisev Tartu saksa teater.
- 19. november – Tallinna saabus Saksa kergeristleja Leipzig.
- 20. november – Saksa kergeristleja Leipzig orkester andis Tallinnas Harjuvärava mäel vabaõhukontserdi.
- 3. detsember – Abruka saare riigimetsa kvartaal nr 26 võeti looduskaitse alla.
- 4. detsember – Tallinnas avati saksa raamatu ja raamatukunsti näitus.
- 15. detsember – Eesti saadik Rudolf Möllerson esitas oma volitused Soome presidendile Kyösti Kalliole.
- 31. detsember – lõpetati V Riigikogu liikmete volitused.
- Detsembris valmis Tartus turuhoone[2].
- Detsembris ilmus mitu tähelepanuväärset teost: nt Friedebert Tuglase "Väike Illimar"[2].
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1937
- 6. jaanuar – Ludvík Daněk, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane
- 12. jaanuar – David Papp, Eesti päritolu Rootsi merendusteadlane
- 31. jaanuar – Philip Glass, ameerika helilooja
- 12. veebruar – Charles Dumas, USA kõrgushüppaja
- 13. veebruar – Sigmund Jähn, Saksa kosmonaut
- 20. veebruar – Mihkel Loodus, eesti tõlkija ja ajakirjanik
- 8. aprill – Maila Rästas, eesti näitleja
- 14. aprill – Kari Tilk, eesti dekoraator
- 24. aprill – Mare Orgse, eesti pianist ja pedagoog
- 26. aprill – Liina Pihlak, eesti lavastuskunstnik
- 28. aprill – Saddam Hussein, Iraagi president
- 13. mai – Hando Kruuv, eesti vabadusvõitleja
- 16. juuni – Simeon II, Bulgaaria kuningas
- 23. juuni – Martti Ahtisaari, Soome poliitik, endine president
- 8. juuli – Einar Laigna, eesti vaimulik ja ohvitser
- 21. august – Gustavo Noboa, Ecuadori poliitik
- 26. august – Gennadi Janajev, Nõukogude Liidu poliitik
- 2. september – Derek Fowlds, inglise näitleja
- 4. september – Mikk Mikiver, eesti näitleja ja lavastaja
- 15. september – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik
- 21. november – Eili Annuk, eesti koorijuht
- 30. november – Ridley Scott, Inglise filmilavastaja
- 6. detsember – Hendrik Laur, eesti vaimulik
- 10. detsember – Karel Schwarzenberg, Tšehhi poliitik
- 16. detsember – Piia Sork, Eesti metallikunstnik
- 21. detsember – Jane Fonda, ameerika näitleja
- 22. detsember – Eduard Uspenski, vene lastekirjanik
- 31. detsember – Anthony Hopkins, Walesi näitleja
Surnud
- 6. jaanuar – Joosep Teetsman, endine riigivanema teener
- 26. jaanuar – Johannes Leopold Jüris, Majaomanikkude Koja esimees
- 3. veebruar – Mai Saar, eesti arst
- 10. märts – Jevgeni Zamjatin, vene kirjanik
- 17. märts – Gustav Loorberg, endine Helme vallavanem
- 21. märts – Mihkel Neps, endine Saare Maavalitsuse esimees
- 25. märts – Dimitri Barkovski, eesti vaimulik
- 27. märts – Aleksander Planken, eesti rohuteadlane
- 9. aprill – Hans Kamar, riigivanema autojuht
- 10. aprill – Peeter Piller, endine Petseri maavalitsuse esimees
- 13. aprill – Ilja Ilf, vene kirjanik
- 28. aprill – Netty Pinna, eesti näitleja
- 30. mai – Madison Grant, USA eugeenik
- 11. juuni – Hando Mugasto, eesti kunstnik
- 12. juuni – Mihhail Tuhhatševski, Nõukogude Liidu marssal
- 28. august – Felix-Jaan Raeksoo, Eesti politseinik
- 8. september – Friedrich Simon, endine Tartu Ülikooli peahoone uksehoidja
- 17. oktoober – Edgar Maring, Eesti politseinik
- 21. oktoober – Roland Strunk, saksa ajakirjanik
- 23. oktoober – Friedrich Karlson, eesti advokaat
- 31. oktoober – Jüri Kark, eesti põllumees
- 9. november – Ramsay Macdonald, Briti poliitik
- 16. november – Eero Järnefelt, soome kunstnik
- 19. november – Aleksander Sipelgas, eesti kirjanik ja tõlkija
- 26. detsember – Jakob Rosenberg, eesti esperantist
- 28. detsember – Maurice Ravel, prantsuse helilooja
Nobeli auhinnad
- füüsika – Clinton Joseph Davisson, George Paget Thomson
- keemia – Walter Haworth, Paul Karrer
- meditsiin – Albert von Szent-Györgyi Nagyrapolt
- kirjandus – Roger Martin du Gard
- rahu – Robert Cecil