Šanhai
Valdkund | Kitai |
Eläjiden lugu (2020) | 24,870,895 ristitud |
Pind | 6,340,5 km² |
Aigvö | UTC+8 |
Šanhai (kit.: 上海, pin'jin': Shànghǎi) om Kitain kaikiš suremb lidn da ižandusen keskuz, üks' nelläs lidnaspäi keskuzalištusenke. Valdkundan kaikiš järedambad meriport i finansine keskuz ratas lidnas.
Istorii[vajehta | vajehtada tekst]
Vl 1553 lidnan seinäd oliba saudud, i se kändihe znamasižeks 16. voz'sadan lopule. Eländpunkt om sätud oficialižeks vn 1949 redukun 1. päiväl.
Šanhain irdpol'žen torguindan ühthine mülü oli US$1,58 trln ekvivalentas vl 2021.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]
Geografižed koordinatad oma 31°12′0″ N da 121°30′0″ E.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, Janczi-jogen suhišton randoil, 0..103 m (Daczin'-mägi, kit.: 大金山) ü.m.t. korktusil. Šanhain pind — 6 340,5 km².
Klimat om subtropine mussonižen pirdoidenke, pil'vesekaz päiči heinkus-elokus. Voden keskmäine lämuz om +16,7 C°. Ekstremumad oma −10,9 C° (viluku) i +39,9 C° (eloku). Paneb sadegid 1149 mm vodes.
Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 24 256 800 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport[vajehta | vajehtada tekst]
Avtobusad (enamba mi tuha maršrutoid), trolleibusad i metropoliten oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab vspäi 1993, siš om 19 jonod, 457 stancijad, 743 km raudted (kaikiš pidemb mail'mas). Kiruhjonuz magnitpölusel ühtenzoitab azjališt keskust Pudun-lendimportanke.
Rahvahidenkeskeine civiline Pudun-lendimport (PVG / ZSPD, 41,4 mln passažiroid vl 2011) sijadase Pudun-rajonan päivnouzmas. Se radab vspäi 1999.
Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]
Aden, Jemen (vspäi 1995)
Aleksandrii, Egipt (1992)
Alžir-lidn, Alžir (2003)
Antverpen, Flandrii, Bel'gii
Barselon, Ispanii (2001)
Bazel', Šveicarii (2007)
Budapešt, Mad'jaranma (2013)
Čiangmai, Tailand (2000)
Čikago, Illinois, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (1985)
Danidin, Uz' Zelandii (1994)
Dubai, Araban Ühtenzoittud Emiratad (2000)
Espoo, Suomenma (1998)
Gamburg, Saksanma (1986)
Guajakil', Ekvador (2001)
Göteborg, Ročinma (1986)
Haif, Izrail' (1994)
Hamhin, Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund (1982)
Hjuston, Tehas, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (2015)
Hošimin, Vjetnam (1990)
Jokoham, Japonii (1973)
Karači, Pakistan (1984)
Kasablank, Marok (1986)
Kolombo, Šrilank (2003)
Konstanc, Romanii (2002)
Kork, Irlandii (2005)
Kuopio, Suomenma (2012)
Liverpul', Anglii, Sur' Britanii (1999)
Manaus, Brazilii (2009)
Manil, Filippinad (1983)
Maputu, Mozambik (1999)
Marsel', Francii (1987)
Milan, Italii (1979)
Monreal', Kvebek, Kanad (1985)
Mumbai, Indii (2014)
Nikosii, Kipr (2004)
Nju Jork, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (2007)
Osak, Japonii (1974)
Oslo, Norvegii (2001)
Pirei, Grekanma (1985)
Piter, Venäma ((1988)
Pnompen', Kambodž (2009)
Port Vil, Vanuatu (1994)
Portu, Portugalii (1995)
Prag, Čehanma
Pusan, Korejan Tazovaldkund (1993)
Rosario, Argentin (1997)
Rotterdam, Alamad (1979)
San Francisko, Kalifornii, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (1979)
San Paulu, Brazilii (1988)
Santjago de Kuba, Kuba (1996)
Sarajevo, Bosnii da Gercegovin (2008)
Seul, Korejan Tazovaldkund (2014)
Sofii, Bolgarii (2014)
Stambul, Turkanma (1989)
Zagreb, Horvatii (1980)
Zal'cburg, Avstrii (2004)
Taškent, Uzbekistan (1994)
Val'paraiso, Čili (2001)
Vindhuk, Namibii (1995)
Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]
- Lidnan oficialine sait (shanghai.gov.cn). (kit.) (angl.)
Šanhai Vikiaitas |