Lahkominek lehe "Võro" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Kujo 5. hainakuu 2009, kell 18:17

Võro

Võro liin Tamula päält kaiaq

	Võro liina vapp
Võro liina lipp	Võro liina vapp

Suurus: 13,2 km²

Elänikke: 14 356 (31.12.2006)

Kon Võro Võromaal om

Võro liin om Võromaa ja põrõhõlladsõ Võro maakunna valitsus- ja majanduskeskus, tä om ehitet Põlva kihlkunna ja Rõugõ kihlkunna piiri pääle. Liinast lätt läbi Peterburi-Pihkva-Riia raudtii ja Talliin-Tarto-Võro-Luhamaa suurtii.

Võro liin om Otõmpää korgustigu ja Haani korgustigu vaihõlõ jäävän mandriijä sulamisõ vessi uuratõdun Võro-Harglõ oron. Liina sisse jääs kolm ilosat järve - Tamula järv, Kubija järv ja Kubija Veskijärv. Põh'akaarõst piird liina Võhandu jõgi.

Võro liinan eläs 15 000 inemist ja liina pindala om 13,2 km². Võro tunnuslausõq om "Üts ummamuudu liin".

Võro liin (s'aksa keeli Werro) om uma nime saanuq Võro mõisa perrä. Tuu sai uma nime ummakõrda Võro uja perrä, midä põrõhõlla kutsutas Korõli ujas.

Võro liina alostamisõ kuupääväs loetas 1784. aastaga 21. põimukuu päivä, ku Riia kindralkupõrniir Browne'i George kirot' ala dekreedile liina kotusõ ja nime paikapandmisõst.

1789 alost' tüüd Võro kõgõ vanõmb tüüstüs - savikivve vabrik. Savikivve läts' vaja vahtsidõ huunidõ ehitämises.
1820 sai Võro uma postijaama.
1864 oll' võrol säitsme tüülisega nahavabrik, kolmõ tüülisega ollõvabrik ja lubjavabrik.
1872 saadõti Tartost Võrolõ edimäne telegramm.
1889 peeti edimäne telehvonikõnõlus Tarto ja Võro vaihõl.
1889 ehitedi Pihkva-Riia raudtii, Võrost sai raudtiiliin.

Võro Instituut om 1995. aastagal Kultuuriministeeriümi mano luud tiidüsasotus. Instituudi tüüq ja tegemiseq pututasõq päämidselt aoluulist Võromaad ja nuuq piät avitama võrokõisil alalõ hoitaq umma kiilt ja esiqumatsit kombit.

Võro liinan om (2006. a. saisoga) 8 kuuli: 4 keskkuuli, 2 põhikuuli ja 2 huvikuuli.

Võro liinan om mitu eestikeelist latsiaida, a olõ-i seeniq üttegi võrokeelist.

Võro liina ütes sümbolis om kultuurimaja "Kannõl".
"Kandlõ" man tüütäs Võro tiatriateljee, miä om mängnüq mitmit võrokeelitsit näütemänge.

Perämädsel kümnel aastagal om ütes suurõmbas Võro kultuuriüritüses olnuq Võro folkloorifestival.

Võro liinast om peri tunnõtuid sportlaisi, näütüses olümpiavõitja Noolõ Erki.

Kreutzwaldi Friedrich Reinholdi mälehtüssammas ja park Tamula järve veeren.
Rippsild Tamula järve põh'anukan Roosisaarõ pääle.
Roosisaarõ pääl silla lähkün muinsuskaitsõalonõ kiviao elopaik.
Kreutzwaldi Friedrich Reinholdi Memoriaalmuusõum.
Võromaa Muusõum – näütäs ello Võromaal kiviaost täämbätseni pääväniq.
Võro Katariina Kerik (1793) ja Võre Apostlik Õigõuso kerik (1806) – arhitektuurimälehtusmärgiq Võro keskliinan.
Parvlaiva "Estonia" katastroofin hukkasaanuisi mälehtüsmärk Katariina kerko kõrval pargin.
Vabadussõan surmasaanuisi kalmuq ja vabahussammas Võro kalmuaian.
Arteesiäkaiv Võro-Kubijal Kubija järve veeren.

Kreutzwaldi Friedrich Reinhold, "Kalõvipuja" autor, pidi Võrol 44 aastakka liinatohtri ammõtit.
Noolõ Erki om Võrol üles kasunu olümpiävõitja.

Võromaa vanaq umaval'tsusõq
Antsla vald - Haani vald - Kanepi vald - Karula vald - Kõllõstõ vald - Laheda vald - Lasva vald - Miiksi vald - Miss'o vald - Moostõ vald - Mõnistõ vald - Orava vald - Põlva liin - Põlva vald - Rõugõ vald - Räpinä vald - Sõmmõrpalo vald - Taheva vald - Urvastõ vald - Vahtsõliina vald - Valgjärve vald - Varstu vald - Veriora vald - Võro liin - Võro vald

@@ Rida 96: / Rida 96: @@
 {{Võromaa vallaq}}
+{{Eesti liinaq}}
 [[id:Võru]]