Lahkominek lehe "Kodiaki kahr" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
O.kerstin (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
tsResümee puudub
Rida 2: Rida 2:


'''Kodiaki kahr''' (''Ursus arctos middendorffi'') om kahrulidõ sugukunda ja kahru perrekunda kuuluv [[kahr|pruunkahru]] alambliht.
'''Kodiaki kahr''' (''Ursus arctos middendorffi'') om kahrulidõ sugukunda ja kahru perrekunda kuuluv [[kahr|pruunkahru]] alambliht.
Kodiaki kahr löüdäq [[Põh'a-Ameeriga|Põḣa-Ameerigan]] Alaska puulsaarõ lähkün Kodiaki saariston.<ref name="EE">''Eesti Entsüklopeedia''. 2006. Kodiak. Hardo Aasmäe (toim). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref> Sääl eläs pia 3500 kahru.<ref name="Daele2">Van Daele, Lawrence J. 2010. Management of Brown Bear Hunting on Kodiak Island, Alaska. ''Skandinavian Bear Conference''. Orsa, 2010. jaanuar.</ref>
Kodiaki kahr löüdäq [[Põh'a-Ameeriga|Põḣa-Ameerigan]] [[Alaska]] puulsaarõ lähkün Kodiaki saariston.<ref name="EE">''Eesti Entsüklopeedia''. 2006. Kodiak. Hardo Aasmäe (toim). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.</ref> Sääl eläs pia 3500 kahru.<ref name="Daele2">Van Daele, Lawrence J. 2010. Management of Brown Bear Hunting on Kodiak Island, Alaska. ''Skandinavian Bear Conference''. Orsa, 2010. jaanuar.</ref>


==Vällänägemine==
==Vällänägemine==
Kodiaki kahrun om kinmäs kihä, väega suur pää, lühkene jämme kaal ja tsipa lohkjanõ nukk. Kahru silmäq ja kõrväq ommaq väikukõsõq. Kodiaki kahr või ollaq nii pümme- ku ka helle- ja verdjaspruun.<ref name="Barefield">Barefield, Robin. 2021. ''Kodiak Island Wildlife: Biology and Behavior of the Wild Animals of Alaska's Emerald Isle''. Anchorage: Publication Consultants.</ref> Esäne Kodiaki kahr kaald 272–635 kg ni imäne 136–318 kg. Neläkäpäkilläq om ta 0,9-1,5 m korgõ, katõ jala pääl kooniq 3 m korgõ.<ref name="UAM">Ursus arctos middendorfi. i.a. U.S. Fish & Wildlife Service. Tarvit 9.05.2024, https://www.fws.gov/species/kodiak-bear-ursus-arctos-middendorffi</ref> Õnnõ ijäkahr om suurõmb ku Kodiaki kahr.<ref name="Science">Science Reference Section. 2019. ''Which is the largest bear species on earth?'' Library of Congress. Tarvit 9.05.2024, https://www.loc.gov/everyday-mysteries/zoology/item/which-is-the-largest-bear-on-earth/</ref>
Kodiaki kahrun om kinmäs kihä, väega suur pää, lühkene jämme kaal ja tsipa lohkjanõ nukk. Kahru silmäq ja kõrväq ommaq väikukõsõq. Kodiaki kahr või ollaq nii pümme- ku ka helle- ja verdjaspruun.<ref name="Barefield">Barefield, Robin. 2021. ''Kodiak Island Wildlife: Biology and Behavior of the Wild Animals of Alaska's Emerald Isle''. Anchorage: Publication Consultants.</ref> Esäne Kodiaki kahr kaald 272–635 kg ni imäne 136–318 kg. Neläkäpäkilläq om ta 0,9–1,5 m korgõ, katõ jala pääl kooniq 3 m korgõ.<ref name="UAM">Ursus arctos middendorfi. i.a. U.S. Fish & Wildlife Service. Tarvit 9.05.2024, https://www.fws.gov/species/kodiak-bear-ursus-arctos-middendorffi</ref> Õnnõ [[ijäkahr]] om suurõmb ku Kodiaki kahr.<ref name="Science">Science Reference Section. 2019. ''Which is the largest bear species on earth?'' Library of Congress. Tarvit 9.05.2024, https://www.loc.gov/everyday-mysteries/zoology/item/which-is-the-largest-bear-on-earth/</ref>


==Miil==
==Miil==

Kujo 9. lehekuu 2024, kell 16:50

Kodiaki kahr

Kodiaki kahr (Ursus arctos middendorffi) om kahrulidõ sugukunda ja kahru perrekunda kuuluv pruunkahru alambliht. Kodiaki kahr löüdäq Põḣa-Ameerigan Alaska puulsaarõ lähkün Kodiaki saariston.[1] Sääl eläs pia 3500 kahru.[2]

Vällänägemine

Kodiaki kahrun om kinmäs kihä, väega suur pää, lühkene jämme kaal ja tsipa lohkjanõ nukk. Kahru silmäq ja kõrväq ommaq väikukõsõq. Kodiaki kahr või ollaq nii pümme- ku ka helle- ja verdjaspruun.[3] Esäne Kodiaki kahr kaald 272–635 kg ni imäne 136–318 kg. Neläkäpäkilläq om ta 0,9–1,5 m korgõ, katõ jala pääl kooniq 3 m korgõ.[4] Õnnõ ijäkahr om suurõmb ku Kodiaki kahr.[5]

Miil

Kodiaki kahru kuuldminõ ja hõngutundmine om perädü hüäd; paari uuŕmisõ perrä om ta hõngutundmine kolm-neli kõrda parõmb ku pinil.[3]

Süümine

Kodiaki kahr süü päämidselt lõhekalla (nii 64%), a mitmõsugumaidsi kasvõ ja marjo kah.[4]

Pujaq

Kodiaki kahru pujaq sünnüseq vahtsõaastakuun-radokuun. Hariligult om kurnun nii 2 poiga[4], kiä kaaldvaq vähämb ku 450 grammi.[3]

Eloigä

Kodiaki kahr eläs luudusõn kõgõ rohkõmb 30 aastakka, a vangin kooniq 40 aastakka. Luudusõn om 20 aastakka kahr joq vana.[4]

Lätteq

  1. Eesti Entsüklopeedia. 2006. Kodiak. Hardo Aasmäe (toim). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
  2. Van Daele, Lawrence J. 2010. Management of Brown Bear Hunting on Kodiak Island, Alaska. Skandinavian Bear Conference. Orsa, 2010. jaanuar.
  3. 3,0 3,1 3,2 Barefield, Robin. 2021. Kodiak Island Wildlife: Biology and Behavior of the Wild Animals of Alaska's Emerald Isle. Anchorage: Publication Consultants.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Ursus arctos middendorfi. i.a. U.S. Fish & Wildlife Service. Tarvit 9.05.2024, https://www.fws.gov/species/kodiak-bear-ursus-arctos-middendorffi
  5. Science Reference Section. 2019. Which is the largest bear species on earth? Library of Congress. Tarvit 9.05.2024, https://www.loc.gov/everyday-mysteries/zoology/item/which-is-the-largest-bear-on-earth/