Lahkominek lehe "Baski kiil" kujjõ vaihõl
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| (näüdädä-äi 12 pruukja 24 vaihõpäälset versiuuni) | |||
| Rida 2: | Rida 2: | ||
| nimi = Baski kiil (euskara) |
| nimi = Baski kiil (euskara) |
||
| kon kõnõldas = [[Hispaania]]n ja [[Prantsusmaa]]l |
| kon kõnõldas = [[Hispaania]]n ja [[Prantsusmaa]]l |
||
| kõnõlõjidõ arv = 700,000 |
| kõnõlõjidõ arv = 700,000 |
||
| kon om ammõtlinõ = [[Hispaania]]n Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon |
| kon om ammõtlinõ = [[Hispaania]]n Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon |
||
| kiilkund = isolaat |
| kiilkund = isolaat |
||
| Rida 11: | Rida 11: | ||
}} |
}} |
||
[[Pilt:Basque Country Location Map.svg|thumb| |
[[Pilt:Basque Country Location Map.svg|thumb|Baskikeelitside maakundõ kotus Hispaanian ja Prantsusmaal]] |
||
'''Baski kiil''' (baski keelen ''euskara'') om kiil, midä kõnõldas põh'aõdagu-[[Hispaania]]n ja lõunõõdagu-[[Prantsusmaa]]l alal, midä kutsutas [[Baskimaa]]s. Baski kiilt kõnõlõs umbes 700,000 inemest, kinkast inämbüs kõnõlõsõq pääle baski keele viil [[hispaania kiil|hispaania]] vai [[prantsusõ kiil |
'''Baski kiil''' (baski keelen ''euskara'') om kiil, midä kõnõldas põh'aõdagu-[[Hispaania]]n ja lõunõõdagu-[[Prantsusmaa]]l alal, midä kutsutas [[Baskimaa]]s. Baski kiilt kõnõlõs umbes 700,000 inemest, kinkast inämbüs kõnõlõsõq pääle baski keele viil [[hispaania kiil|hispaania]] vai [[prantsusõ kiil]]t. Ammõtlidsõs keeles om baski kiil Hispaanian Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon. |
||
Baski keelel om pall'o murdit, miä ommaq väega elojovvulidsõq. Esiq autoriq eräldäseq 7-9 murrõt (2). 1970. aastagil luudi ka standardkiil, midä opatas koolin ja tarvitõdas meediän. Standardkiil om luud gipuzkoa ja lapurdia murdidõ põh'a päält. |
Baski keelel om pall'o murdit, miä ommaq väega elojovvulidsõq. Esiq autoriq eräldäseq 7-9 murrõt (2). 1970. aastagil luudi ka standardkiil, midä opatas koolin ja tarvitõdas meediän. Standardkiil om luud gipuzkoa ja lapurdia murdidõ põh'a päält. |
||
| Rida 19: | Rida 19: | ||
Baski keelel olõ-õi teedäq üttegiq sugulaskiilt. Taad om proovit köütäq näütüses [[Afriga]] berberi kiili ja Kaukaasia kartveli kiiliga, a ka mõnõ [[indo-õuruupa keeleq|indo-õuruupa keelega]]. Mõnõq keleuurjaq pidäväq baski kiilt perräjäänüs keelist, midä kõnõldi taan piirkunnan inne ku indo-õuruupa keeleq sääl levimä naksiq (2). |
Baski keelel olõ-õi teedäq üttegiq sugulaskiilt. Taad om proovit köütäq näütüses [[Afriga]] berberi kiili ja Kaukaasia kartveli kiiliga, a ka mõnõ [[indo-õuruupa keeleq|indo-õuruupa keelega]]. Mõnõq keleuurjaq pidäväq baski kiilt perräjäänüs keelist, midä kõnõldi taan piirkunnan inne ku indo-õuruupa keeleq sääl levimä naksiq (2). |
||
Baski kiil om pääas'aligult aglutiniirjä (kokkokliipjä) kiil. |
Baski kiil om pääas'aligult aglutiniirjä (kokkokliipjä) kiil. Taan om esiq keeleoppuisi perrä 153 vai inämb käänüst ja õigõ pall'o tegosõna jakkõ ja tunnussit. Tõisist Õuruupan kõnõldavist keelist om baski kiil tõistmuudu tuu poolõst, et taa om absolutiiv-ergatiivnõ kiil. Tuu tähendäs, et subjekti käänüs sõltus tuust, kas lausõq om tsihilinõ vai olõ-õi. Ku lausõq om tsihilinõ, sis om subjekt ergatiivsõn ja objekt absolutiivsõn käänüssen. Ku lausõq olõ-õi tsihilinõ, sis om subjekt absolutiivsõn käänüssen. |
||
==Lätteq== |
== Lätteq == |
||
*1 http://www.eke.org/en/euskara |
* 1 http://www.eke.org/en/euskara |
||
*2 Larry Trask. The History of Basque. Routledge, 1997. ISBN 0-415-13116-2 |
* 2 Larry Trask. The History of Basque. Routledge, 1997. ISBN 0-415-13116-2 |
||
*3 Hualde, J. I. and J. Ortiz de Urbina (eds.). 2003. A Grammar of Basque. Amsterdam and Philadelphia: John Benjamins. |
* 3 Hualde, J. I. and J. Ortiz de Urbina (eds.). 2003. A Grammar of Basque. Amsterdam and Philadelphia: John Benjamins. |
||
[[ |
[[Katõgooria:Keeleq]] |
||
[[en:basque language]] |
|||
Viimäne kujo (29. vahtsõaastakuu 2024, kell 22:51)
| Baski kiil (euskara) | |
| Kõnõldas | Hispaanian ja Prantsusmaal |
| Kõnõlõjit | 700,000 |
| Ammõtlinõ kiil | Hispaanian Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | isolaat |
| Keelerühmäq | - |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | eu |
| ISO 639-2 | baq |
| ISO 639-3 | eus |
Baski kiil (baski keelen euskara) om kiil, midä kõnõldas põh'aõdagu-Hispaanian ja lõunõõdagu-Prantsusmaal alal, midä kutsutas Baskimaas. Baski kiilt kõnõlõs umbes 700,000 inemest, kinkast inämbüs kõnõlõsõq pääle baski keele viil hispaania vai prantsusõ kiilt. Ammõtlidsõs keeles om baski kiil Hispaanian Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon.
Baski keelel om pall'o murdit, miä ommaq väega elojovvulidsõq. Esiq autoriq eräldäseq 7-9 murrõt (2). 1970. aastagil luudi ka standardkiil, midä opatas koolin ja tarvitõdas meediän. Standardkiil om luud gipuzkoa ja lapurdia murdidõ põh'a päält.
Baski keelel olõ-õi teedäq üttegiq sugulaskiilt. Taad om proovit köütäq näütüses Afriga berberi kiili ja Kaukaasia kartveli kiiliga, a ka mõnõ indo-õuruupa keelega. Mõnõq keleuurjaq pidäväq baski kiilt perräjäänüs keelist, midä kõnõldi taan piirkunnan inne ku indo-õuruupa keeleq sääl levimä naksiq (2).
Baski kiil om pääas'aligult aglutiniirjä (kokkokliipjä) kiil. Taan om esiq keeleoppuisi perrä 153 vai inämb käänüst ja õigõ pall'o tegosõna jakkõ ja tunnussit. Tõisist Õuruupan kõnõldavist keelist om baski kiil tõistmuudu tuu poolõst, et taa om absolutiiv-ergatiivnõ kiil. Tuu tähendäs, et subjekti käänüs sõltus tuust, kas lausõq om tsihilinõ vai olõ-õi. Ku lausõq om tsihilinõ, sis om subjekt ergatiivsõn ja objekt absolutiivsõn käänüssen. Ku lausõq olõ-õi tsihilinõ, sis om subjekt absolutiivsõn käänüssen.
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- 1 http://www.eke.org/en/euskara
- 2 Larry Trask. The History of Basque. Routledge, 1997. ISBN 0-415-13116-2
- 3 Hualde, J. I. and J. Ortiz de Urbina (eds.). 2003. A Grammar of Basque. Amsterdam and Philadelphia: John Benjamins.