Peeter Jalakas
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2024) |
|
See artikkel on teatrilavastajast; Saaremaa poliitiku kohta vaata artiklit Peeter Jalakas (1942). |
Peeter Jalakas (sündinud 5. jaanuaril 1961 Tallinnas) on eesti teatrijuht, lavastaja ja poliitik, Von Krahli Teatri asutaja ja juht.
Haridus
Peeter Jalakas on lõpetanud Tallinna 42. Keskkooli (1979) ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise erialal (1987).
Teatritöö
Aastatel 1988–1990 õppis ja töötas ta Taanis (Odin Teatret)[viide?] ja Saksamaal (Theater an der Ruhr)[viide?].
Jalakas on asutanud VAT Teatri (1987), trupi Ruto Killakund (1989) ja Von Krahli Teatri (1992). Ta oli 2015. aastani Von Krahli teatri tegevjuht, aastatel 1994–1996 oli ühtlasi Rakvere Teatri peanäitejuht. 1990. aastal pani ta alguse rahvusvahelisele teatrifestivalile "Baltoscandal" ning oli selle kunstiline juht kuni 2002. aastani.
Mais 2007 allkirjastas Jalakas Von Krahli Teatri juhina Viljandi Kultuuriakadeemia ja Teatrilaboriga koostöölepingu, mille järgi teater hakkas sügisest kureerima Viljandis õppima hakkavate näitlejate ja lavastajate lennu õpet.[1]
Oli üks Kultuurikatla loojaid[viide?] ning 2009. aasta juulist 2011. aastani oli ta ka selle juht[viide?].
Ettevõtlus
Peeter Jalakas on asutanud mitu restorani Tallinnas. Praegu on ta seotud peamiselt restoranidega F-hoone, Aed ja Vanaema Juures, veganrestoran V ning Von Krahli Baariga. Ta on ka ökotooteid vahendava kauplus-lao Ökosahver asutaja ja osanik.[viide?]
Ühiskondlik tegevus
Peeter Jalakas on mitme kodumaise ja rahvusvahelise ühingu ja seltsi liige.[viide?]
Ta oli Reformierakonna liige kuni 2006. aastani, Erakonna Eestimaa Rohelised asutajaliige[viide?] ja üks kõneisikuist 2006/2007, juhatuse liige ning esimene eestkõneleja alates 2009. aastast. Pärast Tallinnas 28.–29. mail 2010 peetud Erakonna Eestimaa Rohelised üldkogu teatas ta otsusest erakonnast välja astuda.[2]
2023/2024. õppeaastal on Jalakas Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.[viide?]
Tunnustus
- 1996 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (koos Mari Vihmandi, Alo Mattiiseni ja Raimo Kangroga; NYYD-festivalil esmaettekandele tulnud kolme lühiooperi eest)
- 2004 – Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii eriauhind (koos Saša Pepeljajeviga)
- 2005 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (lavastus "Eesti ballaadid", koos Veljo Tormise, Tõnu Kaljuste, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Ausiga)[3]
- 2005 – Eesti Teatriliidu muusikaauhind ("Eesti ballaadid" - lavastusmeeskond, lavastaja Peeter Jalakas)
- 2009 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (koos Tõnu Kaljustega; lavastus "Eesti meeste laulud")
- 2012 – Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind ("Gilgameš ehk Igaviku nupp" lavastusmeeskonna liige)
- 2012 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
- 2013 – Eesti Teatriliidu sõna-, muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind
- 2015 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[4]
- 2022 – Postimehe Kultuuriveduri auhind[5]
Viited
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 363
- ↑ Veiko Pesur. Jalakas ei näe enam võimalust roheliste seas jätkata. Postimees, 31. mai 2010.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 380
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Postimehe kultuurivedur 2022 on Peeter Jalakas". Postimees. 11. jaanuar 2023.
Välislingid
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Peeter Jalakas |
- Vastab Peeter Jalkas Teater Muusika Kino, 2004
- Peeter Jalakas: „Minu Eesti”: teeme ära või tehtagu ära? EPL.ee, 13. aprill 2009
- Mari Kodres, "Peeter Jalakas: lavastajaroll on mul ka Kultuurikatlas", EPL Online, 23. juuli 2009
- Erakondade erastatud Eesti: kuidas edasi?, EPL, 28. november 2009
- Peeter Jalakas: õnnelik riik Postimees, 19. mai 2013
- Tänasest maailmast ja meie riigist: Peeter Jalakas at TEDxTallinn 2012