Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem. Tartu Ülikooli ajaloo osakonna eesti ajaloo õppetooli praeguse määratluse järgi eelneb Eesti uusajale varauusaeg ning järgneb uusim aeg.

Eesti uusaja ulatuseks võib lugeda laias laastus 19. sajandit. Sümboldaatumeid kasutades võib selle alguseks lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal.

Uusaja lõpuks võib lugeda nn Tartu renessanssi ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust 1896. aastal, 1905. aasta revolutsiooni, esimese maailmasõja algust või lõppu või Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918.

Vene tsaar Aleksander I

Johann Voldemar Jannsen ajalehe Perno Postimees väljaandja

Carl Robert Jakobson

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Jaan Tõnisson

Kronoloogia

• 1783 – haldusreform Venemaa keisririigis, moodustati Tallinna ja Riia asehalduskond.
• 1790 – toimus Tallinna merelahing, lahing Tallinna reidil Venemaa ja Rootsi laevastiku vahel.
• 1802 – regulatiivi „Iggaüks...“, vastuvõtmine millega Eestimaa kubermangus, talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel
• 1804 – Eestimaa rüütelkonna maapäeval võeti vastu "Eestimaa Tallorahwa Seädus", mis fikseeris peamiselt talupoegade koormisi ehk teoorjust, ja "Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-ramat", mis kajastas talupoegade isiklikke õigusi ja vallakohtute tegevust.
• 1804 – Vene tsaari Aleksander I poolt kinnitati Liivimaa talurahvaseaduse kohaselt jäid talupojad endiselt isiklikult pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ja neid ei tohtinud kinkida maast lahus. Talupojad said õiguse olla oma koduse vara omanikud. Loodi samuti valla- ja kihelkonnakohtud, kehtestati piirangud koormistele ning piirati mõisniku kodukariõigust.
• 1805 – talurahvarahutused Kose-Uuemõisa mõisas, Kose-Uuemõisa sõda
• 1809 – Eestimaa talurahvaseaduse täiendusega said talupojad õiguse talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta.
• 1812–1814 – Napoleoni sõjad, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale, maakaitseväe ja maamiilitsa moodustamine Eesti- ja Liivimaal
• 1816 – 23. mail (vkj)/4. juunil (ukj) kinnitas keiser Venemaa keiser Aleksander I, talurahvaseaduse, talurahva vabastamine kuulutati Tallinnas pidulikult välja 8. jaanuaril 1817. Eestimaa kubermangu talupojad vabastati isiklikust pärisorjusest, kuid ei vabanenud teoorjusest, samuti jäi kogu maa mõisnike valdusse.
• 1819. aasta 23. märtsil kinnitas keiser Aleksander I Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega kaotati Liivimaa kubermangu talupegade pärisorjus, mis kuulutati välja Riias ja Kuressaares 6. jaanuaril 1820. Maa tunnistati mõisnike omandiks; talupojad võisid asuda talusid päriseks ostma, esialgu küll väga piiratud mahus; säilis teoorjus, kuid koormistena tuli kasutusele ka raharent, säilisid vallakohtud
• 1821 – ilmus Marahva Näddala-Leht
• 1831 – esimene aurulaevaühendus Tallinn–Lübeck
• 1838 – Õpetatud Eesti Seltsi asutamine
• 1840 – suur viljaikaldus Eestis
• 1841 – talurahvarahutused Otepää kihelkonnas Pühajärve mõisas (Pühajärve sõda)
• 1845 – suur näljahäda Eestis
• 1845–1848 – usuvahetusliikumine Lõuna-Eestis, luterluse vahetamine õigeusu usutunnistuse vastu
• 1849 – kinnitas tsaar uue Liivimaa talurahvaseaduse, osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus vabalepingu järgi. Maad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitatavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.
• 1853 – Abja mõisnik müüs esimesena päriseks kahe küla talud
• 1854–1855 – Krimmi sõda, Suurbritannia-Prantsuse laevastik blokeeris Tallinna
• 1856 – Eestimaa talurahvaseaduse järgi jäi mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast (kuuendikumaa), talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitatavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.

Ärkamisaeg

• 1857 – Kreenholmi Manufaktuuri asutamine Narvas
• 1857 – Johann Voldemar Jannsen alustas ajalehe Perno Postimees väljaandmist
• 1858 – talurahvarahutused Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas (Mahtra sõda)
• 1850. aastate lõpust kuni 1870. aastateni tegutses Peterburis eesti haritlaste ühendus Peterburi patrioodid
• 1860–1870 – talude päriseksostmise hiilgeaeg
• 1861 – ilmus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg“
• 1863 – eestlaste väljarändamise algus Venemaale ja Eesti asunduste tekkimine Krimmis ja Kaukaasias
• 1864 – palvekirjade aktsioon
• 1865 – Saaremaal kehtestati 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus
• 1865 – kodukariõiguse kaotamine
• 1865 – 6. juulil Vanemuise ja 22. oktoobril Estonia seltsi asutamine
• 1866 – vallaseadus, valla omavalitsuste asutamine
• 1868 – 4. aprillist, jüripäevast kaotati lõplikult teoorjus
• 1868 ja 1870 – Carl Robert Jakobsoni Kolm isamaakõnet Vanemuise seltsis
• 1869 – toimus I üldlaulupidu Tartus
• 1870 – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutamine
• 1870 – Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine
• 1870. aasta 16. juuni Venemaa keiser Aleksandr II andis välja 1870. aasta Linnaseaduse
• 1870 – avati Balti Raudtee Seltsi raudtee raudtee Paldiski–Tosno vahel
• 1871 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
• 1876 – toimus esimene eesti põllutöönäitus Otepääl
• 1877 – Venestusaja algus
• 1877 – kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse
• 1878 – Viljandis hakkas ilmuma ajaleht Sakala
• 1879 – kaubalaevaseltsi Linda asutamine
• 1880 – Venemaal Peterburis asutati Eesti Heategev Selts
• 1881 – Tallinna linna Peetri Reaalkooli avamine
• 1882 – vene keele tarvitamise algus ametliku keelena (Venestamine)
• 1882–1883 – Balti kubermangudes viidi läbi Manasseini revisjon
• 1883. aasta 19. detsembril asutati Hugo Treffneri Gümnaasium.
• 1883–1885 – usuvahetusliikumine Põhja-Eestis

Järelärkamisaeg

• 1884. aasta 4. juuni – Otepääl heisati esimest korda Eesti lipp, Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sinimustvalge trikoloor.
• 1887 – keskkoolides kehtestati õppekeeleks vene keel.
• 1888 – avati Eesti Aleksandrikool.
• 1889 – avati Tapa–Tartu–Riia raudteeliin.
• 1895 – Imperatorski Jurjevski Universitis kehtestati õppekeeleks vene keel.
• 1896 – Jaan Tõnisson hakkas toimetama ajalehte Postimees.
• 1897 – toimus 1897. aasta rahvaloendus.
• 1900 – Tallinn–Mõisaküla–Valga–Pärnu kitsarööpmelise raudteeliini avamine
• 1900. aasta 1. juulist kehtestati Balti kubermangudes riiklik viinamonopol. Viina võis valmistada ainult riiklikes viina- ja piiritusetehastes (Kroonu Viinaladu Tallinnas jm).
• 1902 – esimese eesti rahaasutuse – Tartu Eesti Laenu-Hoiu Ühi­suse asutamine
• 1904. aasta 28. detsember – eestlaste võit Tallinna Linnavolikogu valimistel
• 1905 – kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti asutamine
• 1905. aasta revolutsioon Eestis
  • 1905. aasta 16.(vkj)/29. oktoober (ukj), rahvakogumise tulistamine sõjaväe poolt Tal­linnas Uuel turul

Vaata ka

• 18. sajand Eestis
• 19. sajand Eestis
• 20. sajand Eestis

Eelnev Eesti varauusaeg

Eesti uusaeg

Järgnev Eesti uusim aeg