Nairobi: Erod versijoiden keskes

**Nairobi**
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Kenii
Eläjiden lugu (2019)	4,397,073 ristitud
Pind	696,1 km²
Pämez'	Džonson Sakadža; (eloku 2022—,; Johnson Sakaja)
Telefonkod	+254-(0)20
Aigvö	UTC+3

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 17. semendku 2024, kell 10:45

Nairobi (mugažo anglijan-ki kelel i suahili-kelel; sijaline virkand: [naɪˈroːbi]) om Kenijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om pälidnan ümbrik administrativižikš.

Lidn om valdkundan openduzkeskuz i Afrikan znamasine finansine keskuz. Nairobin fondbirž (Nairobi Securities Exchange, NSE) radab vspäi 1954. ÜRO:n ližaofis, Coca-Cola:n, Toyota:n tegimed da kompjutergigantoiden afrikanižed päfaterad sijadasoiš Nairobiš.

Istorii

Vl 1899 lidnan aluz om pandud kuti Ugandan raudten stancii, rahvahatoman son sijas. Lidnan nimi om anttud lähižen Ewaso Nyirobi-vezišton mödhe (masain kelel), mi «vilukahad veded» znamoičeb. Vl 1900 vanhad lidnad polttihe täuzin päzmaha bubonmustmoran süttusespäi.

Vl 1905 sirtihe britanižen protektoratan pälidnad Mombasaspäi Nairobihe. Se sai äi administrativižid pertid, oli regionan tedoidusiden oigenduzčokkoimeks.

Nairobi šingotase tekstil'tegimištol i sobiden omblendal, sauvondal i sauvondmaterialiden pästandal, sömtegimištol, turizmal (safari, muzejad), telekommunikacijoil (mobiližen sidon Safaricom-operator) i programholitusen kompanijoil.

Geografijan andmused

Nairobi sijadase Kenijan suvipalas, vähäižen suvhe ekvatoralpäi, 1661 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Poudan aigan voib nähta kaks' surt mäged kerdalaz — Kenii pohjoižes da Kilimandžaro suvipäivnouzmas.

Klimat om subtropine korktoiden mägiden pehmed. Se om päivoikaz tal'vkus-keväz'kus i pil'vekaz kezakus-elokus. Kun keskmäine lämuz om +15,6..+21 C° vodes läbi, voden keskmäine lämuz om +17,8 C°. Ekstremumad oma +1,1 C° (heinku) i +37,9 C° (kül'mku). Paneb sadegid 1061 mm vodes. Om kaks' vihmsezonad: sulaku-semendku (189..242 mm kus) da kül'mku-tal'vku (108..150 mm kus); kuiv sezon oleleb kezakus-sügüz'kus (18..39 mm kus). Pened manrehkaidused oleldas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..73 % röunoiš sadegiden sezonha kacten.

Tobmuz

Lidnan ühesa administrativišt ümbrikod (2011)

Lidn jagase 17 valičemižümbrikoks (angl.: constituency), ned alajagasoiš 85 administrativižeks lidnanlaptaks (angl. ward).

Pälidnan ümbrikon edeližed pämehed:

Evans Kidero (keväz'ku 2013 — sulaku 2017);
Maik Sonko (sulaku 2017 — tal'vku 2020, Mike Sonko);
Anne Kananu (tal'vku 2020 — 2022).

Eläjad

Vl 1948 lidnan ristitišt oli 119 tuh. eläjid. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 3 240 155 ristitud 696 km² pindal. Läz 6,5 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2009.

Vn 2019 rahvahanlugemižen mödhe hristanuskojad otiba 89 % ristitištos (protestantizman jumalankodikundoiden polenpidajad päpaloin), islamanuskojad — 7,6 %.

Lidnas om hristanuskondan, islaman da sikhizman pühäpertid. Immigrantad tulihe neniš maišpäi: nügüdläižiden Indii- da Pakistan-valdkundoiden territorijad (sauvomha raudted), Somali, Sudan.

Transport

Pened (matatu) da järgeližed avtobusad i taksid oma kundaližeks pätransportaks ajelemha lidnan südäimes.

Kaik om koume lendimportad lidnas — azekhiden vägiden täht (Istleit), südäimižiden reisiden täht (Uilson) da rahvahidenkeskeine — Džomo Keniatan nimed^[1] (NBO / HKJK, 7 mln passažiroid vl 2016). Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport sijadase 15 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid kaikedme Afrikadme, mugažo Päivlaskmaižen Evropan da Azijan erasihe pälidnoihe.

Nairobin ühthine nägu päivlaskmaižes lidnanlaptaspäi.

Sebruzlidnad

Nairobil om seičeme sebruzlidnad:

AÜV Denver, Kolorado, AÜV (vspäi 1975)
Venesuel Kolonija Tovar, Venesuel
Kitai Kun'min, Junnan', Kitai
Meksik Meksik, Mehiko (2007)
Kitai Pinsän, Czänsi, Kitai (2013)
Brazilii Rio-de-Žaneiro, Brazilii (2007)
AÜV Roli, Pohjoine Karolin, AÜV

Homaičendad

↑ Rahvahidenkeskeižen lendimportan Džomo Keniatan nimed sait (kaa.go.ke). (angl.)

Irdkosketused

Lidnan oficialine sait (nairobi.go.ke). (angl.)

Nairobi Vikiaitas

	Afrikan pälidnad
	Abudž \| Addis-Abeb \| Akkr \| Alžir-lidn \| Antananarivu \| Asmar \| Bamako \| Bangi \| Banžul \| Bisau \| Brazzavil' \| Dakar \| Dodom \| Džibuti-lidn \| Džub \| Fritaun \| Gaborone \| Giteg \| Harare \| Hartum \| Jamusukro \| Jaunde \| Kair \| Kampal \| Kigali \| Kinšas \| Konakri \| Librevil' \| Lilongve \| Lome \| Luand \| Lusak \| Malabo \| Maputu \| Maseru \| Mbabane \| Mogadišo \| Monrovii \| Moroni \| Nairobi \| Ndžamen \| Niamei \| Nuakšot \| Port Lui \| Porto Novo \| Prai \| Pretorii \| Rabat \| San Tome \| Tripoli \| Tunis-lidn \| Uagadugu \| Viktorii \| Vindhuk

[1] Rahvahidenkeskeižen lendimportan Džomo Keniatan nimed sait (kaa.go.ke). (angl.)

[1]

@@ Rivi 7: / Rivi 7: @@
  | Flag text = Nairobin flag
  | Valdkund = Kenii
- | Eläjiden lugu = 3,240,155
+ | Eläjiden lugu = 4,397,073
- | Voz' = 2010
+ | Voz' = 2019
- | Pind = 696
+ | Pind = 696.1
  | Fail = Nairobi Montage A.jpg
  | Pämez' = Džonson Sakadža<br/>(eloku 2022—,<br/>''Johnson Sakaja'')
@@ Rivi 18: / Rivi 18: @@
 '''Nairobi''' (mugažo [[anglijan kel'|anglijan-ki]] kelel i [[suahili]]-kelel; sijaline virkand: [naɪˈroːbi]) om [[Kenii|Kenijan]] pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om pälidnan ümbrik administrativižikš.
-Lidn om valdkundan openduzkeskuz i Afrikan znamasine finansine keskuz. [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] ližaofis, [[Coca-Cola|Coca-Cola:n]], [[Toyota|Toyota:n]] tegimed da kompjutergigantoiden afrikanižed päfaterad sijadasoiš Nairobiš.
+Lidn om valdkundan openduzkeskuz i Afrikan znamasine finansine keskuz. Nairobin fondbirž (''Nairobi Securities Exchange, NSE'') radab vspäi 1954. [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] ližaofis, [[Coca-Cola|Coca-Cola:n]], [[Toyota|Toyota:n]] tegimed da kompjutergigantoiden afrikanižed päfaterad sijadasoiš Nairobiš.
 == Istorii ==
@@ Rivi 24: / Rivi 24: @@
 Vl 1905 sirtihe britanižen protektoratan pälidnad [[Mombas]]aspäi Nairobihe. Se sai äi administrativižid pertid, oli regionan tedoidusiden oigenduzčokkoimeks.
+Nairobi šingotase tekstil'tegimištol i sobiden omblendal, sauvondal i sauvondmaterialiden pästandal, sömtegimištol, turizmal (safari, muzejad), telekommunikacijoil (mobiližen sidon ''Safaricom''-operator) i programholitusen kompanijoil.
 == Geografijan andmused ==
 Nairobi sijadase [[Kenii|Kenijan]] suvipalas, vähäižen suvhe [[ekvator]]alpäi, 1661 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Poudan aigan voib nähta kaks' surt mäged kerdalaz — [[Kenii (mägi)|Kenii]] pohjoižes da [[Kilimandžaro]] suvipäivnouzmas.
-Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] korktoiden mägiden pehmed. Se om päivoikaz tal'vkus-keväz'kus i pil'vesekaz kezakus-elokus. Kun keskmäine lämuz om +15,6..+21 C° vodes läbi, voden keskmäine lämuz om +17,8 C°. Ekstremumad oma +1,1 C° (heinku) i +37,9 C° (kül'mku). Paneb sadegid 1061 mm vodes. Om kaks' vihmsezonad: sulaku-semendku (189..242 mm kus) da kül'mku-tal'vku (108..150 mm kus); kuiv sezon oleleb kezakus-sügüz'kus (18..39 mm kus). Pened manrehkaidused oleldas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..73 % röunoiš sadegiden sezonha kacten.
+Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] korktoiden mägiden pehmed. Se om päivoikaz tal'vkus-keväz'kus i pil'vekaz kezakus-elokus. Kun keskmäine lämuz om +15,6..+21 C° vodes läbi, voden keskmäine lämuz om +17,8 C°. Ekstremumad oma +1,1 C° (heinku) i +37,9 C° (kül'mku). Paneb sadegid 1061 mm vodes. Om kaks' vihmsezonad: sulaku-semendku (189..242 mm kus) da kül'mku-tal'vku (108..150 mm kus); kuiv sezon oleleb kezakus-sügüz'kus (18..39 mm kus). Pened manrehkaidused oleldas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..73 % röunoiš sadegiden sezonha kacten.
 == Tobmuz ==
@@ Rivi 40: / Rivi 42: @@
 == Eläjad ==
-Vl 1948 lidnan ristitišt oli 119 tuh. eläjid. Läz 6,5 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2009.
+Vl 1948 lidnan ristitišt oli 119 tuh. eläjid. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 3 240 155 ristitud 696 km² pindal. Läz 6,5 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2009.
+Vn 2019 rahvahanlugemižen mödhe [[hristanuskond|hristanuskojad]] otiba 89 % ristitištos ([[protestantizm]]an jumalankodikundoiden polenpidajad päpaloin), [[islam]]anuskojad — 7,6 %.
-Lidnas om [[hristanuskond]]an, [[islam]]an da [[sikhizm]]an pühäpertid. Immigrantad tulihe neniš maišpäi: nügüdläižiden [[Indii]]- da [[Pakistan]]-valdkundoiden territorijad (sauvomha raudted), [[Somali]], [[Sudan]].
+Lidnas om hristanuskondan, islaman da [[sikhizm]]an pühäpertid. Immigrantad tulihe neniš maišpäi: nügüdläižiden [[Indii]]- da [[Pakistan]]-valdkundoiden territorijad (sauvomha raudted), [[Somali]], [[Sudan]].
 == Transport ==
-Pened (''matatu'') da järgeližed [[avtobus]]ad i taksid oma kundaližeks pätransportaks ajamha lidnan südäimes.
+Pened (''matatu'') da järgeližed [[avtobus]]ad i taksid oma kundaližeks pätransportaks ajelemha lidnan südäimes.
-Kaik om koume lendimportad lidnas — azekhiden vägiden täht (''Istleit''), südäimižiden reisiden täht (''Uilson'') da rahvahidenkeskeine — Džomo Keniatan nimed (''NBO''). Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport sijadase 15 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid kaikedme Afrikadme, mugažo Päivlaskmaižen [[Evrop]]an da [[Azii|Azijan]] erasihe pälidnoihe.
+Kaik om koume lendimportad lidnas — azekhiden vägiden täht (''Istleit''), südäimižiden reisiden täht (''Uilson'') da rahvahidenkeskeine — Džomo Keniatan nimed<ref>[http://kaa.go.ke/ Rahvahidenkeskeižen lendimportan Džomo Keniatan nimed sait (''kaa.go.ke'').] {{ref-en}}</ref> (''NBO / HKJK'', 7 mln passažiroid vl 2016). Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport sijadase 15 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid kaikedme Afrikadme, mugažo Päivlaskmaižen [[Evrop]]an da [[Azii|Azijan]] erasihe pälidnoihe.
 [[Fail:Nairobi panorama from westlands.jpg|thumb|center|1000px|<center>Nairobin ühthine nägu päivlaskmaižes lidnanlaptaspäi.<center>]]